XXXVII Pärnu Filmifestivali teadus- ja kunstifilmid Eesti Rahva Muuseumis TARTUS

       

XXXVII Pärnu Filmifestivali teadus- ja kunstifilmid Eesti Rahva Muuseumis TARTUS

 

Laupäev, 4. november

 

11.00

NAISED OMAVAHEL, autorid Sarah Noa Bozenhardt ja Daniel Avate Tilanun, Etioopia/ Saksamaa, 93′

Etioopias asuva Megendi küla naistel on suur mure oma pärandkultuuri ellujäämise pärast. Saksa filmiloojatel õnnestus jäädvustada, millest mõtlevad ning räägivad naised siis, kui mehed on kodust ära.

ERM-i žürii otsusel festivali parim film põlisrahvaste ellujäämisest.

 

13.00

KÜLALISED, autor Veronika Liskova, Slovakia/Norra, 83′

Svalbard ehk Teravmäed on Norra põhjapoolseim saarestik ja selle läänerannikul asub Longyearbyen – Põhjanabale lähim linn.

Siin elab paar tuhat inimest enam kui sajast rahvusest. Tšehhi sotsioloog Zdenka kolis Longyearbyeni kogu perega, et uurida väga kirju minevikuga kogukonna käitumist olukorras, kus suvel päike ei looju ning talvel ei tõuse. Film kui aabits tulevastele sotsioloogidele.

 

15.00

SÄILMED, autor Lingus Mork, USA/Taani, 82′

Taani teadlane Eske Willerslev otsib ja leiab Montanast ning Nevadast esi-indiaanlste konte. DNA abil teeb ta kindlaks, et nad elasid ca 10 000 aastat tagasi. Sähvatab konflikt teadlase ja Põhja-Ameerika põlisrahva vahel. Geene jahtides ei pööra teadlane tähelepanu põliselanike säilmete pühadusele. Lugupeetud professor lahendab vastuseisu viisil, mida tasub järgida kõigil neil, kes teaduseestikat oluliseks peavad.

Eesti teadlaste žürii otsusel festivali parim teadusfilm.

 

17.00

FAUNA, autor Pau Faus, Hispaania, 78′

Suurepärane teadusfilm lamba-ja kitsekarjade veterinaarsetest uuringutest ning traditsiooniliste karjuste meditsiinilisest jälgimisest. Hispaanias on sellisteks uuringuteks ehitatud spetsiaalne laboratoorium koos karjamaade ja pärimuslike karjustega. Nalja saab nii teadlaste kui karjustega.

 

Pühapäev, 5. november

 

11.00

PUUSEPP, autor Xelil Sehragerd, Kurdistan, 14′

Eakas kurdi puusepp Hussein Mahmood valmistab puujalgu inimestele, kes imetlevad tema kunstnikutööd. EKM-i žürii arvates festivali parim lühike kunstifilm.

 

PÕRGU KATLAKÜTJA, autor Kullar Viimne, Eesti, 76′

Portreefilm skulptor Seaküla Simsonist, kes ei unusta iial sõda Afganistanis. Ainus võimalus oma deemoneid võita on nende üle nalja visata.

Eesti Kunstimuuseumi žürii valis selle linateose festivali parimaks täispikaks kunstifilmiks.

 

13.00

PROHVET, autor Maria O`Reilly, Ukraina, 13′

Andrii Klimonkot on aastaid ravitud Pavlovi-nimelises psühiaatriakliinikus, kus ta harrastab maalikunsti. Juba poisikesena pani ta diagnoosi Venemaal toimuvale ning enne kallaletungi Ukrainale ennustas kunstnik oma maalidel lähenevaid sõjaõudusi.

 

ESCHERI TEEKOND LÕPMATUSSE

autor Robin Lutz, Hispaania/Itaalia/Holland, 80′

Holland tähistab tänavu oma 20. sajandi tähtsaima kunstniku M. Escheri 125. sünniaastapäeva arvukate näitustega tänavatel ja väljakutel. Madalmaade kunstiajaloos on Escheril Rembrandti ja Vermeeri kõrval vägagi väärikas koht. Leiutas ju Escher geomeetriliste labürintide nõiamaailma, millega ennustas tsivilisatsioonide kasvu absurdini. Prohvet Maurits Cornelis Escher (1898 – 1972) ei pidanud end kunstnikuks, vaid hoopis matemaatikuks!

 

15.00

KALLISTAJA, autor Nathalie Rossetti, Belgia, 8′

Lõbus lühifilm Brüsselist, kus linnaväljakul püüab tegevuskunstnik Alain Verschueren inimsuuruste nukkudega end COVIDi eest kallistades panna ka kõige mornima inimese naeratama.

 

VERMEERI KANNUL, autor Suzanne Raes, Saksamaa/USA/Holland, 78′

Vermeer ja Rembrandt on Hollandi maalikunsti kaks kõige kõrgemat tippu, kelle tähtsamad teosed asuvad Amsterdami Rijksmuseumis. Vermeeri kõige tuntum teos on „Piima kallav teenijatüdruk“, millest on valmistatud ka palju koopiaid. Selles filmis uurib kunstiteadlane Gregor Weber Vermeeri käekirja, et välja selgitada, millised kunstnikule omistatud teosed on maalitud tema enda käega. Seda on vaja teada saada enne Vermeeri suurnäituse kureerimist.

 

17.00

!AITSA, autor Dane Dodds, Lõuna-Aafrika/Taani, 89′

Lõuna-Aafrikas, Suure Karoo kõrbe põõsastes elavad bušmanid. Sõnaga “aitsa“ väljendavad nad imestust. Taani filmilooja Dane Dodds otsib koos teadlastega siit vanimaid inimtegevuse jälgi.

Need ulatuvad 77 aastatuhande taha. Juba siis kraapis esmainimene graniidile kauneid mustreid.

Kõrbepõõsaste vahel aga seisavad ka raadioteleskoobid, mis püüavad signaale miljardite valgusaastate tagant. Sündis dokumentaal, kus kohtuvad teadus ning kunst.

Festivali peapreemia – GRAND PRZE – kui parim kunstiline saavutus.

 

Kõik seansid on tasuta!