Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

OKAS PÄRNUS JA HIROSHIMAS

10. september - 13. oktoober

Näituse avamine 10. septembril kell 16.00

XX sajandi kunstilukku jäädvustas Evald Okas (1915 – 2011) ennast kui üks maailma parimaid joonistajaid. Tal oli vaid üks võistleja – Pablo Picasso. Kui geniaalse hispaanlase erootilised joonistused sündisid vaid kunstniku nooruseas ning neid hoitakse kui kroonijuveele Picasso muuseumi keskaegsete kiviseinte vahel Barcelonas, siis meie Evald Okas jäi erootiliseks kõrge eani välja ning tema kõige meisterlikumad joonistused sündisid Pärnu Uue Kunsti Muuseumis „Mehe ja Naise“ aktikrokiidel. Ka meie hoiame suure meistri teoseid kui oma kollektsiooni silmateri.

Aastatel 1994 – 2008 Evald Okase käega suvepealinnas joonistatud, graveeritud, maalitud aktid on esmakordselt väljas täiusliku kogumina näitusel OKAS PÄRNUS JA HIROSHIMAS.

Väljapaneku teine pool peegeldab kunstniku sügavat kaasaelamist neile sadadele tuhandetele inimestele, kes hukkusid või sandistati tuumapommidega Hiroshimas ning Nagasakis. Ja taas jooksevad paralleelid Picassoga. Mõlemad kunstnikud olid oma loomingus jõuliselt sotsiaalsed. Julgeksin võrrelda Okase suuremõõdulist „Hiroshimat“ Picasso „Guernicaga“. Mõlemad linnad põletati maha sõjatulega. Vähesed pääsesid eluga. Mõlemast teosest õhkub võimas protest totaalse vägivalla vastu ning soov ohvrite valu jagada. Loomereisil Jaapanisse 1963. aasta oktoobris skitseeris Okas arvukalt jaapanlannasid oma mappi ning meistri virtuoossetest visanditest sündis aastatel 1963-65 kunstniku koduateljees Tallinnas maalisari, millest enamikku hoitakse Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi varakambrites.

Loodame tulevikus tutvustada Pärnu kunstisõpradele ka teisi Evald Okase maali- ja graafikasarju Pariisist, Veneetsiast ja mujalt, kuhu kunstnikul õnnestus Vene Kunstiakadeemia liikmena 1960-ndatel aastatel reisida. Antud näitus aga on mõeldud sissejuhatuseks Jaapani XX sajandi teise poole arhitektuuri ja urbanistika väljapanekule, mis esitab kiusliku küsimuse – äkki arenevad ilma planeeringuta linnad hoopis paremini kui urbanistide karmi käe all?

Peamiselt Tokyo laialivalgumist valgustava näituse RASKUSTES SUURLINNAD (loe täpsemalt altpoolt) tõi meile Jaapani saatkond. See väga mahukas väljapanek (kaks rekatäit ekspositsiooni!!!) on rännanud läbi Aasia, Ameerika, Austraalia, Uus-Meremaa. Nüüd potsatas arvukate makettide, fotode, videode ja linnaplaanidega varustatud vaatemäng Euroopasse ja otse Eestisse!

Soovitan soojalt vaatama tulla ning kaasa mõtelda – kuhu lähed, inimkond?

Näitus avatud Uue Kunsti Muuseumis 10. septembrist - 13. oktoobrini 2019.

Mark Soosaar
Uue Kunsti Muuseumi kuraator


Raskustes suurlinnad:
Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel

Arhitektuurinäitus

11. september - 13. oktoober
Avamine 10. septembril kell 16.00



Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt vaadeldes heidab käesolev näitus värske pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele 1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset suurlinnade arengule pühendatud ideede ja tegevuste õitseng. Kenzo Tange “Plaan Tokyole-1960”, Kiyonori Kikutake, Kisho Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki, ja Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid; Arata Isozaki “Linnad õhus” – kõik need olid linnastumisest tekitatud probleemidele suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi märgatavalt sarnased linna laienemise teema käsitluses ja et need on loodud lühikese aja jooksul omavahel üsna lähedalt seotud arhitektide poolt, on need skeemid sisult üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud toimetulekuraskused.

Oma vägagi ambitsioonika olemuse tõttu kalduti nende ettepanekute esilekerkimist pidama erijuhtumiteks. Tegelikult võib seda vaadelda kui vaid üht aspekti laiemast linnateemalise uue visiooni otsingust, mis tõuseks kõrgemale moodsast arhitektuuri ajastust, mida iseloomustab üleilmne ühesuguste ehitiste vohamine. Kuigi 1960ndate Jaapanis on nii radikaalsed ettepanekud haruldased, võib samal ajal mitmeis maailma paigus leida võrdväärseid plaane. Linnade laienemiseperspektiivist, mis käis kaasas moderniseerimisega kui maailma ajaloo nähtusega, on Jaapani ettepanekud vastused paljude maade ühistele muredele. Kaugeltki mitte ainult minevikunähtusena on linnastumise probleem kasvanud aja jooksul intensiivsemaks. ÜRO hinnangul oli aastaks 2010 maailma rahvastikust 50% linnaelanikud (Maailma urbaniseerumise väljavaated: 2007 Rahvastiku andmebaas redigeerimine). Vajadus maadelda kiire linnastumise pretsedenditute probleemidega konkreetsete meetmete abil, Tokyo näitel, see linn teadvustas neid probleeme võrdlemisi varakult, ja lahendusettepanekute abil, mis otseselt nende probleemidega vastakuti seisid, võime piiritleda väljakutseid ja raskusi kaasaegses linnas üleilmse nähtusena.

Vaadeldes ülalmainitud ettepanekuid juhtumiuuringutena on käesolev näitus kujundatud tõstatama võtmeküsimusi, mis on omased Tokyole kui maailma kõige rahvarohkemale kuhjatisele, rakendub näitus samas ka spetsiifilistele olukordadele antud maades, kus see on üles pandud.

Naohiko Hino

Näitus toimub koostöös Jaapani Fondi ja Jaapani Suursaatkonnaga.


 

ÜKSI JÄETUD

Austraalia kunstniku Anna Glynni näitus

6. - 26. september 2019

Pärnu Uue Kunsti Muuseum koostöös Matsalu Loodusfilmide Festivaliga esitleb seeriat „Üksi jäetud“ – Austraalia kunstniku Anna Glynni mõjuvad, intiimsed temaatilised installatsioonid. Tööd kõnelevad loodusest, ökoloogiast, ajaloost ja keskkonnast läbi kunsti kui võimaluse tekitada mõttetihedaid arutelusid ja mõttevahetusi.

„Üksi jäetud“ hõlmab keskkonna teemalisi installatsioone, innustades üleilmseid ökoloogilia diskussioone läbi liikuva pildi üürikeste omaduste tekstiili elementide läbipaistvuse fotomontaaži vormis šifoonil: poolläbipaistev, põgus ja nagu looduski, õrn ja habras. Näitusel on Anna Glynni uued tööd, mis on valminud hiljutiste rahvusvaheliste interdistsiplinaarsete kunsti- ja ökoloogiaprojektide tulemusena koos Austraalia teadlase Peter Dalmazzoga ja tööd, mis olid välja pandud Austraalia kunstibiennallil 2018.a.

Ohustatud liikide kunstiprojekt – Üksi jäetud
Projekt keskendub Austraalia Kaputari mäe teo ja nälkja ohustatud asurkonnale. Sellesse asurkonda kuuluvad kustunud vulkaani tipus elutsejad. Glynn on kõiki antud keskkonna antipoodide imedemaa elementide värve põhja kruttinud, kasutades udu, mis võbeleb roosas ja rohelises, et tuua austusega esile kõige tähelepanuvärsem elukas, kangelasliik – hiiglasuur roosa nälkjas, keda ei kohta kusagil mujal maailmas. Ainus element, kellele on jäetud tema loomulik värv, on see erakordne roosa nälkjas.

Luige laul
„Luige laul“ on suuremõõtmeline fotomontaaž, šifooninstallatsioon, mis uurib suhteid inimese, looduse ja inimlike püüdluste vahel, mis muudavad Austraalia maastikku vastavalt euroopalikule esteetikale. Ajalooliste viidete ja jäädvustuste uurimise tulemusel loodu jutustab valge luige importimisest kõikjalt maailmast, sealhulgas Roomast ja Inglismaalt, et kaunistada ja „tsiviliseerida“ seda maailma kuklapoole maastikku. Austraalia oma musti luiki eksporditi ja kõrvaldati koloniseerimisjärgse „puhastuse“ ja ümberkorralduse käigus.

Luige saaga
„Luige saaga“ täiendab „Luige laulu“ tapeedimustriga, millel on kasutatud arhiivitekste aastaist 1883-1961, mis on ümbritsetud suure luige siluetiga. Töö sisu näeb vaid hoolika uurimise tulemusel nagu aja jooksul katkendlikuks muutunud vestluse puhul.

Rohumägi ja Svampar / ‘Grass Mountain’ and ‘Svampar’
Kaks videotööd on valminud interdistsiplinaarse koostööprojekti „Kunst, ökoloogia ja teadus“ tulemusel Rootsi ARNA volitusel, mis toimus kahe kuu vältel USA Sitka kunsti ja ökoloogia keskuses ja Rootsi ARNAs. „Rohumägi“ ja „Svampar“ süüvivad maastikesse, taimestikku ja loomastikku. Sitka kunsti ja ökoloogia keskuse asutaja Frank Boyden kirjeldab „Rohumäge“ kui „nüansirohket kaleidoskoopiliste tiheduste kihistust. Läbikumavad valguskiled kannavad ülestikku igaüks erinevat teavet. Soe, jahe. Kerge, pime, fokusseeritud ja fookusest väljas, paigal ja liikuv, äratuntav ja tundmatu... omamoodi viis tajuda bioloogiliste suhete sügavust. Seda peabki kunst edasi andma.“

Anna Glynn – kunstnik
Anna Glynn on auhinnatud Austraalia kunstnik, kes loob visuaalselt poeetilisi teoseid, süüvides inimeste ja looduse, maa ja koha suhetesse, füüsilisse ja kaduvasse. Loodus, ajalugu, ökoloogia ja keskkond on tema praktika peamised elemendid ja tema põnevaid töid siduvad komponendid.

Peter Dalmazzo – bioloog
Peter Dalmazzo on keskkonnateadlane, kel on laialdased kogemused mere ja maa bioloogias, jõesuudmete ja ranniku manageerimises, keskkonna planeerimises ja hindamises, avalikus planeerimises, kogukonna kaasamises ja hariduses.

Glynn ja Dalmazzo
Glynn ja Dalmazzo teostavad interdistsiplinaarses koostöös rahvusvahelisi kunsti ja ökoloogia projekte. Hiljutiste koostööprojektide tulemite hulgas on auhinnatud lühifilmid, näitused, installatsioonid, veebimaterjalid ja presentatsioonid. „Ülal ja all“ on videotöö, koostöö residentuuri tulemus, mis sai teoks Dry Tortugas Rahvuspargis USAs ja mille omanikuks sai parlamendihoone kunstikogu Canberras Austraalias.