Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

"Tõrvajõe kirju paas"

 

PAE PEAL
Eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul

Ehalill Halliste gobelääninäitus

8.12.2019 - 9.02.2020

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul, 1965

 

Ehalill Halliste kujutab miljonite aastate jooksul merede põhja ladestunud paepindu ja kannab Eesti rahvuskiviks nimetatud paekivi struktuurid ja mustrid oma gobeläänidesse. Tegemist on meeleoluka dokumentatsiooniga, mis annab edasi selle kivimi üllatavalt mitmekesist koostist ja koloriiti.
Ehalill Halliste (snd 1948) õppis aastatel 1971–1976 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti. Peale pikki aastaid töötamist nii ARSis kui õpetajana on ta alates 2002. aastast vabakutseline. Hallistet on ohtralt pärjatud erinevate tunnustustega, muuhulgas on ta Valgetähe teenetemärgi kavaler.
PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.


Mõni aeg tagasi otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidsin innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad.
Ehalill Halliste


4. mail 1992. aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae(Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: "nutukord", "kollalõug", "ratsatäkk", "papa ja mamma", "mamma tussualune", "tige seitsmene", "tolline nahk", "mädakord" jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.
Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004


Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003


Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise.
Rein Raudsepp
 

Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.mona.ee



Jüri Arrak TUTVUMINE, 2018

 

SUREMATU

Jüri Arraku joonistused

19.11.2019 - 19.01.2020

avamine 18.novembril kell 16.00

 

"Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale staatuse "surematu", arvas Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. "Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile kohale jõudnud", lisas Soosaar.

Uue Kunsti Muuseumis avaneval näitusel vahelduvad igavikulised maastikud aastatuhandeid kestnud konfliktidega elusolendite vahel. See on XXI sajandi visuaalne piibel, mille kohta väljapaneku koostaja kunstiteadlane Tamara Luuk on arvanud nii:
"Jüri Arraku loomingus esineb maastik vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks. Haruharva on ta teinud puhast maastikupilti küpses eas, küll aga õpipoisiaastail ja varasematel reisidel kätt harjutades.

Näituse ettevalmistus algas kavatsusest pisendada pikki aastaid kosmilisi tõdesid kuulutanud "märkinimese" osatähtsust ja suurendada linna- ning loodusmaastike isetut eluvaimu Jüri Arraku uutes joonistustes. Osutada kunstniku andele ja oskustele, mis pajatavad tema ametist vaikselt aga sädelevalt. Kahjuks kukkusid kuraatori lootus ja kunstniku katse sellele vastu tulla haledalt läbi, andes tulemuseks tõdemuse, mille Arrak kenasti ja kurbuseta sõnastas järgmiselt: "Vana mees ei õpi uusi trikke."

Lõpuks sai tehtud valik viie viimase aasta joonistustest. Kui tervikpilt tuligi kirjuvõitu, siis oskas tööde autor lohutada: "Neid joonistusi ühendav lüli on täiesti olemas, selleks olen ju mina."

Ainsaiks tagasihoidliku ambitsiooni, aga suurejoonelise teostusega maastikuvaadeteks sel näitusel on käe- ja silmaharjutused, mis tehtud eri aegadel Koola poolsaarel ja Karpaatides, Vietnamis ja Prantsusmaal. Need on täis avarust õhkuvaid orgusid ja järvi, losse ja kindlusi, kus vaatepilte fikseeriv kunstnikukäsi püüab silmale avanevale suurejoonelisusele järele jõuda, ja kus kunstniku filosoofia ei dikteeri pildi tähendusvälja.

Jüri Arrak on vabakunstnikuna vastu pidanud 1969. aastast, kelle loomingus on peale maali, graafika ja joonistuste veel illustratsioonid, ehte-, medali-, vaiba- ja filmikujundused, lisaks arvukad sõnavõtud ja kirjutised, on fenomen, kes võib pidada monolooge."

Näitust SUREMATU saab vaadata Pärnus 19. novembrist 2019 kuni 19. jaanuarini 2020.

 

www.mona.eeUue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.mona.ee



 

 

EDGAR VALTERI (1929-2006) varased tööd

Ehalill Halliste gobelääninäitus

7.12.2019 - 19.01.2020

 

Väljapanek on pühendatud Edgar Valteri 90. sünniaasta-päevale, mida tähistatakse Eestis erinevate näituste, ettekannete ja esmakordse Valteri illustratsioonipreemia väljaandmisega.

Uue Kunsti Muuseumis eksponeeritakse Valteri 1960.-70. aastatel valminud suuremõõtmelisi visandeid, mida avalikkus ei ole kunagi varem näinud.
Valteril oli sel perioodil tavaks visandada laabitsaga suurtele paberitele ja pappidele, kasutades omapärast tempera- ja õlivärvisegu.

Paljuski on kunstnik veel tegelenud kujundikeele ja stiiliotsingutega, kuid juba on selgelt hoomatav kogu loomingule iseloomulik dünaamilisus ja jutustamisvajadus.

Edgar Valter illustreeris ligi 250 raamatut, avaldas kaheksa karikatuurikogu, lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses järjepidevalt maalikunstnikuna.

 


Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
tel: 4430772
www.mona.ee