Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

 

EKSIIL MAASTIKES

19. jaanuar - 24. veebruar 2019

Marta Marce, Mireya Maso (Kataloonia) ja Urmo Raus (Eesti)

Eesti kunstnikud, kes peale 1905. aasta revolutsiooni olid eksiilis oma poliitilise meelsuse tõttu Ahvenamaal ja Norras eksiilis, vaimustusid Skandinaavia maastike ilust. Eksootilised eksiilmaastikud vabastasid nad kodumaal valitsenud akadeemilisuse kammitsatest ja see pagulus viis eesti kunsti moodsasse ajajärku. Konrad Mägi Norra maastikud on eesti kunstis samaväärse tähendusega kui Cezanne’i maastikud prantsuse omas.

Eesti kunstiajaloos on vahest sümboolseim eksiilmaastik Eduard Viiralti ”Lamav tiiger”, mille kunstnik graveeris Pariisi loomaaias 1937. aastal ja mis kujutab eksootilist tiigrit põhjamaise kasemetsa taustal. Teoses, kus loomaia vangipuur on kunstniku poolt asendatud kodukaskedega, peegeldub paguluses elamise vastuolulisus, vabadus ja vangistus üheaegselt.

Näitus “Eksiil maastikes” on kolmes erinevas paigas, Barcelonas, Haagis ja Berliinis tegutsevate eripalgeliste kunstnike kogemus maastikest ja eksiilist. Need maastikud on kujutatud väga erineval abstraktsiooni tasandil. Osa realistlikumad, osa täiesti abstraktsed.

Mireya Maso elas aasta aega koos teadlaste grupiga Antarktikas ning tema videod kajastavad sümboolses maailma lõpus elamise kogemust.

Barcelonast pärit, Londonis õppinud ja praegu Berliinis elava katalaani kunstniku Marta Marce teoseid iseloomustab mängulisus, emotsionaalsus ja teatud puhta loomingulisuse otsing. Üks teoste sari, mida Marce Pärnus eksponeerib, “Tabula Rasa”, on inspireeritud samuti Berliinis eksiilis elanud Arvo Pärdi muusikast. See 2018 valminud maaliseeria on Marce loomingus vahest üks meditatiivsemaid.

Kultuurilooliselt tähenduslikest maastikest inspiratsiooni saanud Urmo Rausi maalid on mõtisklus maastikest, mis on olnud pelgupaigad ja ühtlasi inspiratsiooni allikad. Mont-Saint Victoire, Haagi düünide motiivid ja eestimaised soosaared on osa 2017-2018. aastal valminud maaliseeriatest. Samas on Urmo Raus ühendav lüli kolme kunstniku vahel: Pariisis elades leidis ta, lisaks kunstielu keskpunkti Pariisi enda mõjudele, inspiratsiooni just katalaani kunstnike värvi- ja materjalitunnetusest.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu Linnavalitsus


 

RONGID, RONGID...

19. jaanuar - 24. veebruar 2019

Esimene raudruun, trobikond reisivaguneid taga, jõudis Pärnusse Valgast ja aastanumbriks oli  siis 1896.
Viimane rong lahkus Pärnust Tallinna ning selleks mälestusväärseks kuupäevaks kujunes 8.detsember 2018. Kas rongisõit kui romantiline elamus või kiire ühendus muu maailmaga Pärnus taastub, ei või keegi täna raudselt kinnitada.

Tori jaama perenaise, tekstiilikunstniku Lylian Meistri vaipades ja filmimehe Mark Soosaare komponeeritud videodes on nii nostalgiat kui usku, et tuleviku kiirrongile saab peale istuda ja pealt maha astuda ilma, et rong ise hoogu maha võtaks. Moodne tehnoloogia võimaldab rongil kinni püüda enne teda teivasjaamast startinud vaguneid ning mahaminejate vaguneid  rongi sabast lahti haakida. Kui üle helikiiruse kihutavaid kosmosesüstikuid põkatakse, siis miks mitte sama teha palju väiksemal kiirusel liikuvate vagunitega?

Väljapanekul RONGID, RONGID... saab nautida Lylian Meistri rongiteemalisi patju ning vaipu, Virve Koppeli filmi sõidust Tallinn-Pärnu kitsarööpmelises rongis  "Seitse pikka päeva" (1967) reporterite Moidela Tõnissoni, Klaus Mikko, Rein Järliku ja Valdo Pandi seltskonnas ning Mark Soosaare ja Mikko Virta filmi  "Hüvasti porgand!!" viimase rongi ärasaatmisest Tori jaamas.

Tule ja ela kaasa raudtee romantikale!